Üks isiklikke "lemmikväljendeid" oli tekstist kindlasti pre-postmodernism. Kui prefix pre viitab eelnevale ja post viitab pärastisele siis taandub see sõna selgelt modernismiks. Kuigi tekstis oli kirjeldatud, mida see kõik endast kujutab siis ma endiselt nendin, et ei talu halvasti või ebaselgelt defineeritud muutujaid, sõnu.
Kui postmodernismi üks peamistest seisukohtadest on see, et mitte ükski väide pole objektiivne ning on tõlgendatud seda kasutava inimese poolt siis võib vist öelda, et me oleme üksteisega suhtlemise ja mõistmisega päris hästi hakkama saanud. Samas jälle tundub, et mis puutub reaalsusesse siis see mitte-objektiivsus on ikkagi suhteliselt fiktsioon. Võib-olla ma olen selle kontseptsioonist valesti aru saanud, kuid isegi kui asjad on teoreetiliselt täielikult objektiivsed siis üldsuse arusaam subjektist määrab ära sellest kohase arusaama. Siin tasub mainida, et kuna üldsust ei saagi kunagi üheselt näiteks mingi seisukoha poolt või vastu hääletama panna siis võibki tekkida mitmete asjade suhtes, et need on valesti tõlgendatud.
Siin õigsuse võitluses hakkavad juba rohkem mängima rolli metanarratiivid, mis on ka üks postmodernismi tunnuseid. Kui piisavalt suur arv inimesi on asjas ühel nõul ning seda kirjeldatakse kui õiget viisi või suhtumist siis jääbki üldarusaam, et see on teadatuntud tõde sellest hoolimata, kas ta ka päriselt seda on.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar