kolmapäev, 27. november 2013

Kas pilt ütleb rohkem kui 1000 sõna?




Siin siis ka meie väljavalitud "kaanepilt".

Tuleb välja, et algselt tunduv lihtne ülesanne osutus hoopis keerukamaks. Kui paluda pildistada kommunikatsiooni ühiskonnas, mida see peaks endast kujutama? Algselt sai ringi käidud ning vaadeldud linnapeal liikuvaid inimesi otsidest neist mingit seost kommunikatsiooniga aga see ei tundunud kuidagi paeluv. Ei pakkunud eriti huvi, me kõik suhtleme iga päev ning see on nii tavaline osa meie elust, et suuremalt jaolt sõnade vahetamine ongi esimene asi, mis seostub meil sõnaga "kommunikatsioon". Niisiis tundus liiga lihtne tee olema pildistada suhtlevaid inimesi. Tükk aega läks mõtlemisele, mida siis ikkagi peaks pildistama. Õnneks tuli meelde seesama seinale tehtud sõnum, mis ka juhtpildiks ning sellest ka mõte otsida igalt poolt kuhugi peale maalitud, kleebitud, kritseldatud või misiganes sõnumeid ning üritada analüüsida nende sõnumeid.

Pärast tükki aega kõndimist olime me saanud erinevatest kategooriatest pilte ning järgnevas tekstis ka üritus minu poolt neid analüüsida, kuidas nad meiega suhtlevad ning mis sõnumiga.

Üldiselt tunduvad sellised teosed jagunema erinevalt : informatiivsed, lihtsad sõnumid, kunstilised, sõnumitud (ning kindlasti veel rohkemaid). Vastavas järjekorras ka analüüs.

Informatiivsed / Reklaamivad


See tundus olema parim näide informatiivsusest, sest siin on mitu erinevat asja koos : ühe eesti hip-hop artisti albumi ning takso äpi promo. Üldiselt oli väga rohkelt näha mingeid üritusi promovaid kleepekaid. Nende eesmärk on väga lihtne ja ühene - kuulutada meile mingit toimuvat üritust eesmärgiga saada meid seda külastama. Sellega tuleb meelde ka NPNK promokampaania, kus riputati üle linna täis NPNK logosid, kuid siis veel keegi ei teadnud, mida see endast kujutab ning sai suurt tähelepanu - hea meetod kommunikeerimaks inimestega ilma otsese sõnumiedastajata.

Siinkohal on hea mainida, et kuna kujutise autorit pole põhimõtteliselt kunagi teada siis on see sõnum edastatud maksimaalselt puhtas vormis - edastaja kohta eelarvamusi ei teki, sest teda ei ole. Nii jääbki kõik see aeg endale mõtisklemiseks, mida see kõik endast kujutab ning kuidas tõlgendada.




Tundub isegi olema väga aktiivne "kampaania". Jällegi jääb omajagu ruumi tõlgendamiseks. Kas sõnum on kindlasti F*CK NAZIS või on see lihtsalt meie teadvuse poolt esimene loogiline väljaloetav sõnum ning tegelikult mõne EKA tudengi manipulatsioon või test meie ajurakkudele? Tegelikult on see riietefirma, mis on tõesti selle "kõige loogilisema" sõnumiga, kuid point on siiski selles, et kui vastus ei oleks netist koheselt leitav siis mida me peaks arvama? Kuidas ning mis sõnumiga see meid kõnetab?

Lihtsad sõnumid



Neid leidub ka rohkelt. Huvitav, mis eesmärgiga need tehtud on? Kindlasti ei usu, et see kedagi reaalselt solvab, sellest ka küsimus. Tundub, et paljude jaoks on just kõige parem viis tänavakunstis inimestega kommunikeerumiseks lihtsate sõnumite edastamine, mis ei ole tegelikult mingilgi viisil põhjendatud või lahtiseletatud, millest ka nende kasutatamatus. Mõistagi kõik sõnumid pole negatiivsed (kui eesolevat kirja saabki üldse negatiivseks pidada). Ka lihtne viis kommunikeerumiseks ning konkreetse ja lühikese sõnumi edastamiseks. Vaevalt keegi eriti jääks seisma, et mingisugust pikemat teksti lugeda.

Kunstilised



Kas ma olen ainuke, kes näeb jänest ülemisel pildil?

Neid leidub kindlasti kõige vähem. Lausa eraldi oli meeles kahe kõnetava kunstilise maalingu asukohad, mis olid kusjuures väga suured ning ilusti teostatud aga uskumatu - mõlemad olid üle värvitud. Tundub, et vandalismikunstist ei peeta lugu. Suuresti on kunst just see, mis defineerib meid kui indiviidi või isegi ühiskonda.

Sõnumitud


Meie armastatud infosüsteem Õis (OiS.tlu.ee) ja Dima kõrvuti. Nende mõte jääb kõige rohkem arusaamatuks ja neid leidub ka kõige rohkem. Nendel ei ole mingit kommunikeerumisega seotud eesmärki. Kõigesti üks ühiskonna lahutamatu osa, mida me kõik peame kahjuks taluma. Siiski ka nende autorid on üks osa ühiskonnast, kust me elame nii et seda võib siis vast nimetada osaks "rahva kunstist".

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar